Kilvar Kessler: krüptoraha tuleb niikuinii

[Bigpat]

Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler peab krüptovääringute nagu Facebooki kavandatav libra kasutuselevõttu vältimatuks arenguks, millega ei ole mõtet võidelda, vaid nendele tuleb riikide poolt õiged reeglid kehtestada.

Sotsiaalmeediafirma Facebook idee luua oma krüptovaluuta on saanud palju kriitikat. Miks?

Et üldse rääkida mingist nähtusest, peaks kõigepealt aru saama, millest me räägime, mis need elemendid on. Ja alles siis võiks järeldada, kas mingi asi väärib kriitikat või kiitust või mõlemat. Tõenäoliselt peaksime selgitama, mis on raha, mis on maksesüsteem ja siis natuke vaatama, mis see Facebook on.

Mis see raha siis on?

Raha on ju inimese leiutis, seda kuskil looduses ei leidu, ka füüsikalises maailmas mitte. Mina juristina ütleksin isegi, et ta on õiguse laps.

Rahale on läbi ajaloo tekkinud või omistatud teatud funktsioonid - ta hoiustab väärtust, ta on arvestusühik ja ta on ka maksevahend, või öeldakse isegi seaduslik maksevahend. Rahal, just sellel seaduslikul maksevahendil, on siiani olnud konkreetsed emitendid - selleks on olnud riigid. Riik sellepärast, et raha on ideaalne instrument, et majandust reguleerida. Kui muud ressursid alluvad turu nõudlusele - kes kui palju puulusikaid toodab - , siis raha tootjaid on piiratud hulk. See on riik ise ja mõned osapooled veel - pangad, kes loovad ka raha. Sest iga hoiustatud rahaühiku pealt võid teatud koguses laenu anda ja see jälle omakorda hoiustatakse kuskil pangas. Nii tekib rahaloome ka pankade poolt, mitte ainult riigi enda või keskpanga poolt.

Nüüd, kui raha olemus on enam-vähem selge, piiritletud - õiguse laps ja inimese looming ning tal on mingid funktsioonid - hoiustab väärtust ja on maksevahend, siis teine mõiste, millel on sellega seos ja mis on vaja selgeks teha, on see, et mis on maksesüsteem.

Maksesüsteemi on vaja raha kasutamiseks?

Kui on ainult sularaha, siis me eraldi maksesüsteemist üldse ei räägigi. Aga maksesüsteem on erinevate osapoolte vaheline suhete võrgustik, mis võimaldab seda raha ruumis liigutada. Ja makseüsteemi puhul on ju põhimõtteliselt nii, et mida suurem see süsteem on, mida rohkem selles osalejaid on, mida rohkem seal tehinguid tehakse, seda odavam igale osalejale selle süsteemi käitamine on - see on tuntud mastaabiefektina.

Teine asi, mis rahaga seondub, on raha või väärtuse liigutamine ajas. Seda me teame laenuandmise nime all - me toome laenu andmisega tuleviku olevikku või siis lükkame hoiustamisega oleviku tulevikku.

Loe edasi