Bitcoin — mis see bitcoin (krüptoraha) ikkagi on?

[Bigpat]

Bitcoin — mis see bitcoin (krüptoraha) ikkagi on?

Bitcoin (btc): Neid elektroonilisi ehk krüptorahasid on üsna palju. Kuid bitcoin (btc) kõige esimene ja antud momendil kõige populaarsem krüptovaluuta maailmas. Termin "bitcoin" sai oma nime kahe sõna ühendamisest: bit (see on kompuutertehnoloogia kõige väiksemaks mõõdetavaks ühikuks; siin siis mälu virtuaalne bit) ja coin (münt) — bit+coin=bitcoin. Seega võib bitcoin'i defineerida ka kui "virtuaalset münti". Bitcoin on elektrooniline raha (krüptovaluuta või krüptoraha või P2P-valuuta) ehk siis tegelikult nagu virtuaalse maailma kommunismi analoog. Sellel rahasüsteemil ei ole omanikku ega ka mingit sisemist või välist administraatorit. Välisest maailmast ei saa selle süsteemi sees toimuvaid ülekandeid kohe kuidagi mõjutada (olgu selleks siis kohus, mingi pank, riigi valitsus või president). Seega on ta detsentraliseeritud digitaalse valuuta uus põlvkond, mis on loodud ja toimib AINULT Internetis. Keegi ei kontrolli seda, selle virtuaalse valuuta emissioon toimub üle maailma miljonite kompuutrite töö tulemusena , kasutades selleks matemaaatiliste algoritmide arvutamise tehnoloogiat - tegemist on ühesõnaga puhta matemaatikaga.

Bitcoin on nagu tavaline arvutiprogramm, ainult et ta ei asu kusagil eraldi arvutis või serveris vaid korraga miljonites kompuutrites, mis suhtlevad selle programmi kaudu üksteisega otse. Sama printsiibiga töötavad ka torrentid. Sa installid endale torrent-kliendi ja keegi teine teeb sedasama. Pärast seda võite üksteisele faile otse edastada, ilma serverite osavõtuta ja praktiliselt ilma igasuguse välise kontrollita. Ka bitcoin'ide süsteem töötab sarnaselt, aga siin ei anta üksteisele faile üle vaid väljastatakse virtuaalseid rahasid - kogu protsess toimub globaalses peer-to-peer (P2P) võrgus.

Märkus: Neid krüptorahasid on palju ja neid erinevaid krüptovaluutasid on lausa sadade kaupa. Kõige suurema levikuga krüptorahad on: Bitcoin (BTC), Litecoin (LTC) ja Ether (ETH).

Kes neid bitcoin'e trükib? Mitte keegi. Seda valuutat ei trüki keskpank ja ta ei tööta selle reeglite alusel. See digitaalne valuuta ei eksisteeri paberrahadena või metallmüntidena. Neid bitcoin'e "trükivad digitaalselt" nn kaevandajad, kes kasutavad selleks kompuutrite võimsust/ressursse ja matemaaatiliste algoritmide arvutamist. Bitcoin'ide emissioon on võimalik ainult digitaalsel kujul ja iga soovija võib igal ajal selle krüptovaluuta kaevandamist alustada (sellest "kaevandamisest" siin edaspidi).

Kas võib ka näiteks miljard bitcoin'i "hankida" ("kaevandada")? Ei saa. Bitcoin'i koodis on vastav piirang ja teoreetiliselt saab kaevandada maksimaalselt kuni 21 miljonit bitcoin'i. Kuigi seda lähtekoodi võib ka muuta, aga võrk loeb kõik need tehingud kehtetuks, mis seda piirangut ei aksepteeri. Lähtekoodi praktiline muutmine nõuab aga enamuse süsteemi kasutajate nõusolekut. Sellest hoolimata võib bitcoin'i jagada lõpmatuseni väiksemateks osadeks, see on ju digitaalne valuuta! Näiteks 1 Satoshi on 0.00000001 btc (see nimetati arvatava looja Satoshi Nakamoto nime järgi).
Bitcoin'i väiksemateks osadeks jagamise põhjuseks oli just tema kursi kiire kasv (näiteks oktoobris 2017 ületas ühe bitcoin'i väärtus juba 6000 dollari piiri), kui tekkis vajadus üle kanda mitte mitut bitcoini (btc) või siis ühte tervet bitcoin'i vaid ainult mingit tema väiksemat osa. Internetis võib tihti kohata selliseid küsimusi näiteks nagu: "mbtc, kui palju see on btc'ides", "ubtc, kui palju see on btc'ides", "1 bits, kui palju see on bitcoin'ides" jne.

Nagu tabelist näha, siis bitcoin'i kõige väiksema osa nimeks on satoshi. Näiteks sõnu millibitcoin või microbitcoin kasutatakse üsna harva. Juhul kui teisele inimesele on vaja üle kanda valuutat või kui virtuaalset valuutat vahetatakse, siis nimetatakse summat ikkagi satoshi'ides - seda peab siis teadma. Vaevalt, et tavaline inimene tegeleb tervete bitcoin'ide ostmisega, vahetamisega ja sooritab nendega oma maksetehinguid, kus ühe bitcoin'i väärtus on viis või kuus tuhat dollarit. Tänapäeval sooritatakse sellised tehingud ikkagi bitcoin'i väiksemtate ühikutega, näiteks satoshi'ides.

Millega seda bitcoin'i kindlustatakse? Bitcoin'i ei kindlustata millegagi, see on puhas matemaatika. Iga inimene võib oma kompuutris käivitada bitcoin'ide kaevandamiseks skripti. Selle skripti lähtekood on avalik ja igaüks võib seda kasutada.

Bitcoin'i looja? Bitcoin'i algkood kirjutati C++ keeles. Kes selle virtuaalse valuuta (krüptovaluuta) loojaks või loojateks on, pole siiani teada. On teada vaid see et Bitcoin loodi inimese või inimeste grupi poolt, kes esines Satoshi Nakamoto pseudonüümi all. Just selle varjunime all avaldati 2008. a. artikkel pealkirjaga Bitcoin: "A Peer-to-Peer Electronic Cash System", milles kirjeldati uue virtuaalse valuuta töötamise printsiipi. Selle Satoshi Nakamoto nime all võis esineda kes aga iganes ja bitcoin'i loojaks ei tarvitsenud olla jaapanlane (või jaapanlased). Alates aprillist 2011 pole sellest Satoshi Nakamoto'st enam midagi kuulda. 11. juuniks 2017, ületas bitcoin'i kurss esmakordselt ka $3000 piiri: 1 bitcoin=$3040,11. Kuna krüptovaluuta kurss on praegu väga kõrge, siis tehakse arvestusi bitcoin'ide murdosades, kõige sagedamini just "satoshi" ühikutes, millede üks ühik on 0.00000001 Bitcoin'i. (Märkus: Bitcoin'i algusaastatel jagati neid bitcoin'e lausa tasuta või siis mõne sendi eest..., vot tollal oleks neid tulnud endale lausa hulgim "krabada".)

Uuendatud: 28.11.2017: Selle kõige populaarsema ja ka kõige kallima krüptovaluuta kurss ületas nüüd esmakordselt ka $10 tuhande piiri. Coinmarketcap.com andmetel oli kell 14:15 bitcoin'i kurss $10,02 tuhat. Intriigi lisab siia veel ka see et Satoshi Nakamoto (või kes iganes) jõudis enne "haihtumist" endale teha ligi miljon bitcoin'i. (Seda saab näha avalikust bitcoin'i tehingute registrist, kus Nakamoto'le kuuluvad aadressid/rahakotid sisaldavad ligikaudu üks miljon bitcoin'i.) Arvestades sellega et bitcoin'i kurss ületas nüüd ka 10 tuhande $ piiri, siis omab see bitcoin'i looja nüüd ligi 10 miljardi dollari väärtuses neid bitcoin'e. Kuid kõiki neid bitcoin'e pole siiamaani veel ära müüdud: kas bitcoin'i looja on surnud või siis "kärvas maha" see kõvaketas, kus neid bitcoin'e ja kontode paroole hoiti (seda juhul kui ta kasutas ainult ühte kompuutrit ja ei varundanud oma andmeid) Juhul kui selle bitcoin'ide suure hunniku omanik peaks nüüd ootamatult välja ilmuma ja panema kogu selle bitcoin'ide portsu müüki, siis saaks küll väga palju "nalja"...

Bitcoin füüsilisel kujul: Kuigi bitcoin'id eksisteerivad kübervaluutana, kuid kinnitada, et see on ainult virtuaalne raha, siis pole see päris õige. Asi on selles et praegu on juba loodud ka metallist matriaalsed bitcoin-mündid, millede hinnad varieeruvad kümnetest dollaritest kuni kümnete tuhandete dollariteni. Selliseid metallist münte toodetakse järgmisel viisil:

1. Tootja või tellija poolt valitakse välja sobiv metall.
2. Münt valatakse originaalses disainis ja mündi ühel küljel tuuakse ära tema nominaalne väärtus – 0,1 btc, 0,5 btc, 1 btc, 10 btc jne. Seda mündi nominaalset väärtust ei näidata aga iga mündi puhul.
3. Genereeritakse unikaalne bitcoin-aadress, mille arvele kantakse see summa, mis on sellel mündil ära toodud. Osa münte omavad ka omaenda unikaalset veebsaiti, mis esitab tema praeguse väärtuse reaalajas.
4. See bitcoin-aadress (või bitcoin-metallmündi unikaalne ID) kleebitakse sellele metallist mündile ja kaetakse hologrammiga. Osadel müntidel on lisaks veel ka privaatne turvavõti. Kui Sa hakkad seda münti päris raha vastu välja vahetama, siis eemaldad selle hologrammi ja tegutsed vastavalt juhistele edasi (juhised saad juba sealt veebsaidist, kust Sa selle bitcoin metallist mündi ostsid).

Praegu kasutatakse selliseid münte rohkem suveniiridena kuigi nad omavad mündil näidatud väärtust. Osa selliseid münte ei oma aga mingit rahalist katet (väärtust) ja need ongi ainult suveniirideks. Teisalt mõned antud müntidega seotud projektid pole kunagi tööle õieti hakanudki kuigi neid lasti ka müüki. Iternetis kaubeldakese ka võltsitud bitcoin metallist müntidega

Loe edasi: https://landfield.pri.ee/MOBIILSED/Bitcoin.html