Mis on Bitcoin Cash?

[Bigpat]

Krüptovaluutad koguvad kiiresti tunnustust ning on täiesti võimalik, et see on suurim tehnoloogiline areng pärast internetirevolutsiooni. Vaid paar-kolm aastat tagasi peeti, vähemalt mõjukate majandus- ja poliitikategelaste poolt, Bitcoini ja teisi krüpto- ja alternatiivseid valuutasid mööduvaks moehulluseks.

Kiiresti on kätte jõudnud aasta 2017 ja ainult silmaklappidega isikud ei tunnista, et krüptovaluutad ja ülesehitatud plokiahela tehnoloogia hakkab peaaegu kindlasti, riskides kasutada seda väljendit, „segi paiskama" finants- ja poliitikasüsteemi viisil, millel väidetavalt puudub nüüdisajaloos analoog. Üha rohkem on tõendeid, et see toimub sellises ulatuses, mis mõjutab põhjalikult meie igapäevast elu ja maailma toimimist.

Bitcoin vs Bitcoin Cash

Bitcoin Cashi olemuse täpsemaks seletamiseks on loogiliseks lähtepunktiks selle lühiajalugu ja krüptovaluutade, sealhulgas algse Bitcoini, lähem tutvustamine.

Mis on plokiahel?

Me ei süvene põhjalikult plokiahela tehnilistesse üksikasjadesse, sest esiteks saavad selle keerukusest tegelikult aru vaid teatava tehnilise taustaga inimesed, ja teiseks ei ole see meie kontekstis asjakohane, kui räägime Bitcoin Cashist kui kauplemisinstrumendist. Siiski on ülevaade vajalik selgitamaks, miks plokiahelal põhinevad krüptovaluutad on edukalt jõudu kogumas ja eeldatakse, et neist saavad käibivatele valuutadele tunnustatud alternatiivid/rivaalid.

Nagu juba mainitud, plokiahel on partnerite vaheline andmete salvestamise ja ülekannete tehnoloogia. Siiski on see hoopis keerulisem, sest need „andmed" kujutavad endast hiiglaslikku raamatupidamise pearaamatut, mida täiendatakse ja uuendatakse samaaegselt mitmest arvutist. Tavapärane pearaamat on füüsiline raamat, nüüdsel ajal juba elektroonilisel kujul, mis sisaldab ettevõtte majandustehingute täielikku ajalugu, kuigi teoreetiliselt võib see sisaldada mistahes tehingute ajalugu. Hea plokiahela definitsiooni on andnud Christian Catalini MIT Sloani juhtimiskoolist: plokiahel oma kõrgemal tasemel „võimaldab arvutite võrgustikul kokku leppida regulaarsed ajavahemikud jaotatud pearaamatu tegeliku seisu kajastamiseks". Igat andmesalvestamise kohta nimetatakse „võrgusõlmeks" ja iga võrgusõlm ei pea salvestama tervet pearaamatut, vaid ainult osi sellest. Siiski, peamised võrgusõlmed hoiavad tervet pearaamatut.

Plokiahela täiendav, eluliselt tähtis omadus on see, et pearaamatud on krüptiliselt turvatud. Selle tööpõhimõte on keeruline, kuid asja tuum on, et kasutades krüptoloogiat – matemaatilist koodi – kinnitavad ja kontrollivad võrgusõlmed kiiresti tehinguid. Kui see on tehtud, siis on tehing lukustatud pearaamatusse ja uuendusest saavad teada kõik need võrgusõlmed, mis salvestavad sama osa täielikust pearaamatust.

Lühidalt kokku võttes tähendab see, et erinevalt tavapärasest pearaamatusüsteemist, mille puhul võivad kandeid teha vaid üks või mõned volitatud isikud, võib plokiahela pearaamatusse igaüks teha tehingu kohta kande ja süsteem kontrollib ja kinnitab selle. See ei tugine ühelegi keskasutusele.

Krüptovaluutad vs tavalised valuutad

Tagamata rahasüsteem, mis on praegu ülemaailmselt toimiv, sai ametlikult alguse aastal 1931, kui Ühendkuningriik tühistas kullastandardi, seda eeskuju järgis USA aastal 1933. Kullastandardi viimased riismed heitis kõrvale president Nixon aastal 1971. Kullastandardiga oli riigi valuuta väärtus otseselt seotud kullaga ja pangatähed pidid olema tagatud keskpangas hoitava tegeliku kulla ekvivalendiga. Uus usaldusraha süsteem tähendas, et keskpangad võisid trükkida nii palju valuutat, kui nad vaid soovisid.

Paljud väidavad, et see võimaldab valitsustel, eriti nendes riikides, mille valuutadel on suur rahvusvaheline mõju, maailmamajandusega ohtlikult manipuleerida, sest nad on võimelised oma soovi kohaselt rahamassi kas suurendama või vähendama.

Krüptovaluutade ühikute arv on lõplik, mis määratakse ära nende käibele laskmisel, viies need süsteemi, mida kontrollib „kaevandamise" nime all tuntud protsess. Kaevandamise tempot kontrollitakse arvutiprotsesside kaudu, millega tuleb lahendada keerulisi matemaatilisi valemeid. Mida suuremaks muutub valemite lahendamiseks rakendatavate arvutite jõudlus, seda raskemaks ülesanded muutuvad. Nende valemite lahendamise tulemusel moodustuvad uued Bitcoini „plokid". Teoreetiliselt võib iga inimene hakata „kaevandama" krüptovaluutasid, kui ta teab, kuidas seda teha, ja kui on piisa riistvararessurss selle toetuseks. Raha saadavuse piiratus hoiab ära valuutaühikute devalvatsiooni, mis on keskpankade rahatrüki tulemus. Kuna nõudlus lõpliku arvuga valuutaühikute järele tõuseb, siis tõuseb ka nende väärtus ja need lihtsalt jaotatakse väiksemateks ühikuteks.

Teiseks, usaldusraha süsteem annab finantsinstitutsioonidele teatava võimutaseme, mida krüptovaluutade pooldajad peavad samuti ohtlikuks. Usaldusraha süsteemis on finantsinstitutsioonidel selle väikese arvu isikute roll, kellel on õigus teha kandeid traditsioonilisse pearaamatusse. Kui toimub tavaline elektrooniline rahaülekanne kahe isiku vahel, siis peab kolmas, selleks volitatud pool, kinnitama tehingu toimumist, võtma raha maha maksja kontolt ja kandma selle saaja kontole. Ilma nende kolmandate poolteta oleks võimalik tekitada lõpmatult valuutade digitaalseid koopiaid. Krüptovaluutade toetajad ütlevad, et kolmanda poole kinnitusele tuginev süsteem, kusjuures kolmandate poolte arv on piiratud, on nii ebeefektiivne kui ka täiesti avatud võimalikuks korruptsiooniks.

Plokiahela tehnoloogia kõrvaldab kolmanda poole kinnituse vajaduse ja loob eeldatavalt objektiivse andmete salvestamise mooduse, mis ei võimalda rikkumist või muutmist.

Loe edasi...